Iga inimene suudab vähemalt kümme korda rohkem, kui ta ema arvab
Märtsist oktoobrini õppis grupp täiskasvanuid Võrumaal Osulas Õppimisoskuste koolitusel. Koolituse viis läbi Koolituskeskus Tungal projekti “Õppimine on eluviis” raames. Projekti elluviimist toetab Euroopa Liit.
Idee selle postituse pealkirjaks pärineb üleelamisinstruktoritelt ning tervikuna kõlab see nii: „Iga inimene suudab vähemalt kaks korda rohkem, kui ta ise arvab, ja vähemalt kümme korda rohkem, kui ta ema arvab“. Ehk siis – meie kõigi sees on palju-palju enam peidus, kui esmapilgul arvata oskame.
Osulas 27. oktoobril lõppenud Õppimisoskuste koolituse tegi eriliseks päris mitu põhjust.
Esiteks pole lihtsalt võimalik mööda vaadata tõsiasjast, et õppetöö oli pärast esimest kohtumist 10. märtsil suisa pool aastat sunnitud pausil. Alguses viirusnakkuse leviku tõkestamise vajadusest ning siis selle pärast, et suvised asjatoimetused nõuavad maapiirkonnas elavate inimestelt iga päev tähelepanu.
Teiseks ei ole mul varem sellist koolitust olnud, kus õppijad hakkavad riburada igasuguseid enda valmistatud hõrgutisi kaasa tooma selleks, et avaldada oma tänutunnet ning anda panus ühisesse heaolusse. Leivad, pitsad, keeksid, koogid, joogid – kõik see maitsev kraam leidis kotitäite kaupa tee meie kohvipausi lauale.
Kolmandaks tõstatus vägagi kujukalt esile seesama tõsiasi, millele pealkiri juba viitab. Inimestes on peidus nii palju head ning uskumatult imelisi oskusi, võimeid ja valmisolekuid, kuid enesega harjunutena ja omas rutiinis elades ei pruugi seda kõike enam märgata ega vahest uskudagi mitte.
Meistriklasside päeval, mil iga õppija teistele oma oskusi jagas, kogesime palju põnevat. Näiteks õppisime salvrätte voltima ja seeläbi kaunilt lauda katma.
Koolituse tagasisides tõid õppijad välja selle olulise ja väärtusliku, mille nad koolituselt said, mida õppisid. Sellest selgub, et nad:
- õppisid ennast rohkem hindama ja said enda kohta palju uusi teadmisi;
- avastasid kui huvitav võib olla koolitus ja kui tähtis on sealjuures kindel päevakava;
- teadvustasid süsteemse eneseanalüüsi ja järjekindla eesmärkide suunas liikumise tähtsust;
- panid tähele, et õppimine toimub sõltumata elueast ja et vanusel on oma rolli õppimisel;
- said kinnitust võimalusele muuta oma harjumusi kui tead, mida tegelikult tahad ja oled piisavalt järjekindel;
- said teada, kuidas aju töötab ning missuguste nippidega saab asju paremini meelde jätta ja meelde tuletada
- jne, jne.
Üheks loovharjutuseks oli iseenda aju kujutamine enne ja pärast koolitusel käimist. “Enne nagu kilpkonn, pärast nagu liblikas” – selle mõttega oldi üsna üksmeelselt nõus.
Üle kõige jäi kõlama õppijate tähelepanek õppegrupi ja kaasõppijate olulisusest. Endi sõnul õppisid nad väärtustama grupi koostööd ja ühtekuuluvust.
Igasugune õppes osalemine on hea võimalus enese proovile panemiseks. Uus keskkond, võõrad inimesed, tundmatud teemad – kõige sellega hakkama saamine tähendab valmisolekut muutmiseks ja muutumist. Enamasti toob selline kogemus kaasa suurenenud eneseteadlikkuse, mis toimib edaspidi kui hüppelaud uute väljakutsete vastu võtmiseks.
Hoides meeles üleelamisinstruktorite sõnu, tasub latt seada alati natuke kõrgemale, kui esmapilgul tahaks. Miks? Sest me suudame tegelikult palju rohkem kui kaks korda rohkem! 😊
Koolitus lõppes traditsiooniliselt piduliku tunnistuste kättesaamise ja ühise lõbusa tordisöömisega.