Käsitsi kirjutamine aitab õppida
Seda olen kogenud ise ja intuitiivselt olen soovitanud seda ka kõigile õppijatele – tõhusama õppimise huvides kirjutagem käsitsi!
Kuna teema kogub tuure – pean silmas seda, et ühe enam ja enam kasutame me erinevaid tehnilisi abivahendeid ka õppetöös, siis näivad laiema ulatuse võtvat ka valdkonnas tehtavad uuringud.
Juhtusin lugema The Wall Street Journal´i artiklit, kus teadusuuringute järeldusena on öeldud, et need õppijad, kes loengu ajal teevad märkmeid käsitsi, mäletavad hiljem rohkem nii teemakohaseid fakte kui saavad paremini aru põhikontseptsioonidest. Peamiseks mõjuriks, mis tingib tõhusama infotöötluse, näib olevat asjaolu, et käsitsi kirjutamine toimub aeglasemalt ja see nõuab suuremat keskendumist. Käsitsi kirjutamisel seetõttu pigem ei tehta märkmeid sõna-sõnalt vaid üldistades ja struktureerides. Ehk teisisõnu – kuulamise ja kirjutamise vahel toimub infotöötluse protsess, mille käigus teave “pakitakse kokku” ja seostatakse varasemaga.
Samas tõdetakse artiklis, et märkmete tegemine õppimise soodustamiseks ükskõik missugusel kujul on igal juhul parem, kui üldse mitte märkmete tegemine.
Artikkel pani mind veelkord mõtlema ka sellele, miks ma olen kogu aeg tundud eriti suurt vastumeelsust õppetöö suhtes, kus koolitaja jagab nn õppetöö abivahendina kätte tema enda poolt koostatud ja tunni kestel kasutava esitluse väljatrüki, et “oleks vähem kirjutamist ja kõik saaksid tegeleda ainult kuulamisega”. Sellised olukorrad tekitavad minus samasuguse tunde nagu taimse vahukreemiga vastlakuklid, mis võivad poevitriinis head välja näha, aga mis tegelikult on söödamatud 🙂
Foto pärineb siit ja see on illustratiivne.